Eesti Infoühiskonna arengukava aastaks 2020.

 Eesti Infoühiskonna arengukava aastaks 2020.

 

Ütleksin, et kõige sagedamini kasutatavate teenuste mugavaks ja juurdepääsetavaks muutmise idee on üks neist asjadest, mis on ellu viidud ja siiski päris hea: kõik pangamaksed, veebipõhised ostud, hääled, tervisetõendid jms. Muidugi avaldas krooni rakendamine survet ka krooni tulek ja vajadus kodust midagi digitaalselt ette võtta. Vaevalt sai seda ette ennustada, kuid positiivsest vaatenurgast võib see olla nö hea tõuge asjade edasi liikumiseks. Näiteks saame enamiku avalike teenuste autentimiseks kasutada SMART-ID-d, mis on tõesti mugav. Samuti sooviti luua võimalusi, kuidas inimesed saaksid aktiivselt osaleda avalikes otsuste tegemises, mis siiski julgustasid vabatahtlikku tööd ja kogukonna algatusi, kuid siiani on see piirdunud elektroonilise hääletamisega, seega ei saa ma öelda, et ideed tuleb veel täielikult ellu viia .

Samuti tahiti 2020. aastaks saada 50 tuhat IT -spetsialisti. Tänapäeval pole see ikka veel päris tõsi: 50 000 vaba töökoha täitmine võib võtta üsna kaua aega, arvestades, et eelmisel suvel lõpetas TalTechi 675 õpilast (mis on kõigi aegade parim tulemus). Ja pole üldse teada, kas nad kõik lähevad kuskile Eestisse tööle. Kuid samas on tõsi, et IKT nutikas kasutamine on loonud palju uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, sest praegu on nende ametite jaoks terav tööjõupuudus. Töötukassa andmetel on näiteks 2021. aasta aprillis peamistes suurtes linnades või keskustes tarkvaraarenduses „tööjõupuudus või suur puudujääk“.

 

Samuti sooviti saada esimeseks riigiks maailmas Eestis? Pakkuda välismaalastele virtuaalset elamist, et levitada Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi mainet. Tuleb välja, et selline programm tõesti toimis ja töötab: 2020. aasta mai seisuga on Eestis ligi 70 tuhat elektroonilist elanikku. Neid elukohti kasutatakse mitte ainult (välis) ettevõtete avamiseks Eestis, vaid ka juurdepääs finantsteenustele ja maksude tasumiseks. Andmete kohaselt on paljud e-residendid loonud edukaid ettevõtteid, umbes 13 000. Teave viimase kohta on soovi korral üsna kergesti kättesaadav ja läbipaistev, mis võib jätta Eestis hea mulje. E-residentsuse esialgne eesmärk oli 2025. aastaks 10 miljonit elanikku, mis on tunduvalt alla praeguse taseme, kuid peagi selgus, et alustavate ettevõtete arv on olulisem, kuna see näitab, kui palju programm tegelikult kasu toob. Ma arvan, et see on tõesti huvitav programm ja kuna kasutajaid on juba päris palju, võib see tõepoolest tõsta Eesti mainet arenenud infoühiskonnaga riigina.